Kui olid leidnud 

selle pilgu mu silmadest

mis oli nagu häbist 

peitu pugenud peni

siis ei otsinud sa enam

minust midagi

sest olin näidanud sulle kõik

mille endasse jätnud olin

Kuigi sa enam midagi ei  otsi,

leiad 

mind siiski

 naeratamast.

*

Vaikusel pole häält
kuid ta sosistab mu nime
kutsub mind kohtadesse
ent ma kardan ega julge
siis
vaikus tuleb keset ööd
ning kutsub mind õue
kesk langevaid helbeid istun
kuni süda on jahe
siis
ärgates peegli ees
juustest lumevett tilgub..
ärgates peegli ees
näen enda pilgust
et vaikus on mu sees

kuid kui vaikusel oleks käed
ma end hoida laseks.

*

Kaine mõistus, ära hirmuta mind
su mõtted on raskusest välja veninud
nüüd liialt suured, et ma neid kanda saaks
ma upuks neisse
ning mu süda asuks elama kohta
kust keegi seda enam kunagi ei leiaks