Ta näeb vaid mõistuse selgeid jooni,
kus jumalad virvendavad kui lapse unenäod.
Ta mõõdab usku loogika hoovis,
lastes ilmutustel olla kui vaikides kukkuvad käod.
Ent ime ei peitu faktides või skeemis,
püha sosistab inimese sees, salaja.
Aukartust ei saa uurida mikroskoobis,
seal, kus teadus vaikib, lootus püsib ainsana.
Kas kõik veendumus on vaid illusioon
ja mõte sünnib aatomitest, külmast tühjusest?
Mida ta nimetab petlikuks, paljudele koduks on
hinge kallistus, igaviku sädemes.
Las ta arutleb, provotseerib, vaielda võib-
kuid usk jääb ellu südames,
sinna ta silmaga ei näe.
*Mõjutatuna Richard Dawkinsi "Luul Jumalast" raamatust.
November on kirjutamise kuu, igal päeval üks kirjutamisülesanne.
1. Vali autor(elus või surnud), kelle vadetega sa ei nõustu ning pane luuletusse kirja kõik, mis sul talle öelda on.
