Kõik on mööduv. Miski ei jää püsima.
Kuidas saab olla maailm, mis on millestki sõltuv, olla igavene?
Üks mu sõbranna väitis hiljuti, et teda ei üllata enam miski. Kuidas see võimalik on? Ma armastan inimesi nii kohutavalt palju, nii naiivselt ning seetõttu pean pidevalt üllatuma, nähes, kui rumalad meist tegelikult nii paljud on.
Kas ka rumalus lõppeb kord?
Tahaks loota.
-
ma olen nii rikas mul on kõik ja mitte midagi veelgi enam juurde lisab kui ei ole sedagi eilegi sain jälle juurde rohkem kui ma küsisin oma ...
-
Ta näeb vaid mõistuse selgeid jooni, kus jumalad virvendavad kui lapse unenäod. Ta mõõdab usku loogika hoovis, lastes ilmutustel olla kui v...
-
Jäätis on tõsiselt hea sõber. Ta on alati olemas ning on kohutavalt hea lohutaja! Ning ma olen uhke oma sõbra nime üle, milleks on Vau!, ses...