ega piira enda sõnu numbritega
vaatan vaid, kuidas heledal taustal
kõik tegelikkusest tumedam näib
ja ma otsin tõlki, kes selgitada võib
kuidas olevik tegelikult olla võiks.
Kas keegi üldse teab, kuidas elu tegelikult on
või me kõik lihtsalt üritame olla
elus olla, mõttetusele mõte luua
kas ma olen ainus, kes on tulnud mõttele
mitte enam magama minna, sest iga ärkamine
järjekordne alustamine on
iga kord lõppu jõudmata?
Ma tunnen end värvina
mis teistega segatud on,
andes oma osa, mis nüüdseks lõplikult kadunud
või teetassina, mis igas maailmalõpu kohvikus
laseb end tühjaks juua, vaadates pealt
kuidas kõik kunagi ühte kohta kokku jõuab
ning ometigi mõeldes, kuidas ma küll ise sinna jõuaks?
