kaunis võimatu
on kuristikku kukkuda
ilma äärele sattumata
ent miks ma siis läbi õhu
vihisedes sügaviku poole kukun

ja kus on need tiivad
mis lubasid kasvada
kui piisavalt palju uskuda

kas jumal armastab punast
on ta midagi härja sarnast
et alati peab voolama värsket verd lihast

kes hoidis alguses
ja kes hoiab homme
kui minu silmad on sulgunud
ja taevas on must, ei päkesepaistet

ah mida ma üldse nägema pean
kui ütled, et õndsad on need, kes ei näe
kes ulatab mulle käe
kukun, ent sellel ei ole otsa ega äärt

ainult minu alla mattub
kõik, mis kunagi on andnud
mulle väe
uskuda, et olen miski

miski, mis on liiga kõrgel
et julgeks alla kukkuda

oh öelge te, mu kõik kolm ainsust
kas tulete koos minuga
või vaatate kõrgelt
kui teid appi kutsun
või kas üldse näete, kui siit alla kukun

kaunis võimatu
on ennast määrata hukku
veel võimatum tõusta tuhast
kui lootus uskuda on luhtund