Jah, ideaalsus lõpetas eksisteerimise
hetkel, mil tõejanu end ilmutama hakkas
pole ükski suu varem poetanud pisaraid
ent siiski, sõnad põikki lõiganud on sügavalt
ja võib-olla ma ei tajugi tõtt
ning kes teab, kas olen pimedana roomanud
hoidmata võõra kätt
kuid mu hing ihaldab sütt
mis paisuks tuules leekideks
sest elusana põledes, mulle nii vist näib
kätt leides, ennast kaotades, surres
on lootust leida vastus
mis ringiratast, uut elu luues minu ümber käib.
- Et uuesti sündida, on vaja esmalt surra.
elsu
-
Jäätis on tõsiselt hea sõber. Ta on alati olemas ning on kohutavalt hea lohutaja! Ning ma olen uhke oma sõbra nime üle, milleks on Vau!, ses... -
vastik on hommikul ärgata kui rõõmu peab välja mõtlema tahaks kõigile karjuda ''no nahhui'' ja ragistada sõrmeluid ...
-
ma olen nii rikas mul on kõik ja mitte midagi veelgi enam juurde lisab kui ei ole sedagi eilegi sain jälle juurde rohkem kui ma küsisin oma ...