Memm

Käisin täna oma fancy'l vanaemal külas. Nimelt on minu memm üks tõsine daam, endine diiva, mistõttu on ka tema iseloom ja eluviis natuke erinev tavalistest vanaemadest.
Memm oli ooperilaulja Estonias, suurem osa tema elust möödus Tallinnas ja välismaal reisides, tema lapsepõlv oli sõja ja perest perre rändamise tõttu raske. See kõik on oma jälje jätnud ning temast on saanud range, korralik ent elutark vanaema. Ma armastan teda, sest ta on omamoodi veidrik, tal on alati põnevaid lugusid, mida jutustada ning ta teab muusikast, kunstist ja kirjandusest tohutult palju.
Seega, tema juurde jõudes näitas ta mulle esimese asjana oma uut Audit, mille endale sünnpäevaks soetanud oli(täpsustuseks lisan, et ta on 82 vms), järgmise asjana aitasin tal tema portselanist nukkude kollektsiooni tolmust puhtaks teha ning kõige lõpuks sõime forellivõileibu. Räägitud sai ka raamatutest, aastavahetusest läbi aegade ning traditsiooniliselt kinkis ta mulle ühe järjekordse raamatu, seekord siis ühe targa teose kunstiajaloost.
Memmel on üldse palju raamatuid, see on meie peres lihtsal tavaks- raamatud ja nende lugemine on prioriteet. Kuna tal on ka väga palju vanu teoseid, mida ammu enam välja ei anta, meeldib mulle tema raamaturiiulite vahel uudistada, alati leian sealt midagi uut enda jaoks.
Selle suure raamatutejutu peale tuli kohe suur isu midagi põnevat lugeda, seega lähen otsin isa raamatukogust endale miskit, nohik nagu ma olen.

Lugege raamatuid, inimloomad. Adjöö!