Ma olen kõige haledam vend üldse! Minult on kahe nädala jooksul võetud rohkem, kui ma väärt olen. See kõik on lihtsalt nii hale, mina olen hale, ma ei suuda isegi nutta selle peale.
Aga tänane päev siis.. Mul varastati kott ära.
Just nii! Sõitsime Heleni ja Merilyga lõunakasse, ajasime bussi peal juttu ning kuna mu kott oli raske, toetasin selle koos kilekotiga maha. Bussist väljudes olid mu mõtted mujal ning kui buss oli minema sõitnud, avastasin, et olen ainult kilekotiga-käekotti polnud! Seega helistasin bussifirmasse ning kurtsin oma muret, kuid varsti pärast seda tuli see sama buss tagasi, kuid kotti seal enam polnud, keegi oli sellega minema jalutanud!
Kamoon Elsa, misasja sa nii debiil oled, et oma käekoti kuskile liinika põrandale unustad? Hale vend oled ikka.
Vähe sellest, see polnud kõigest tühi käekott, mkm! Seal olid mu trenniriided, rahakott(üle30 euri sularaha), korteri võtmed ja õpikud. Ma olen hetkel nii vihane, kurb ning niii hale on endast. Mis mul viga on? Kõik hea hülgab mu ning pahad asjad üllatavad oma kohalolekuga.
Kui Jumal üritab mulle mingi õpetunni anda, siis no palun, andku mõni vihje. Kas see kõik on selle pärast, kes ma olen..milline ma olen? Mis mõtet on elus midagi enam võita, kui niikuinii kaotame kõik. Raha kaob taskutest, sõbrad hülgavad ning vanemad surevad...ise sureme ka.
Milleks üldse midagi anda, kui hiljem niikuinii see tagasi võetakse? Kas me kõik oleme Jumala ees võlgu, sest elu on lihtsalt laenatud?
pettunud iseendas
Elsa
-
Jäätis on tõsiselt hea sõber. Ta on alati olemas ning on kohutavalt hea lohutaja! Ning ma olen uhke oma sõbra nime üle, milleks on Vau!, ses... -
vastik on hommikul ärgata kui rõõmu peab välja mõtlema tahaks kõigile karjuda ''no nahhui'' ja ragistada sõrmeluid ...
-
ma olen nii rikas mul on kõik ja mitte midagi veelgi enam juurde lisab kui ei ole sedagi eilegi sain jälle juurde rohkem kui ma küsisin oma ...