Silkab silmavaade hüplikult horisondil
püsimatuna hallikas sinisel veejoonel
tasa tõusmas on lainete sülest
lumekarva vaht
Pilguga jälitab lähenevat piiri
käed teretavalt ettepoole sirgu
küll aga meri on jonnakas
juba käib taganevat sammu
Ses põgenevas lainepiiris
tuttav mõtteviis kõlab
on varemgi nähtud tulija varju
enne kui kohale saabund
Vaataja silmis nüüd ootuse jääk
neis igatsus virvendab
ei ta oota, enam looda
teab, et homme kõik teisiti näib
