mul on üks mure
mis küll veel pisike vaid
ent olemiste hetkeil end ilmustab
ütlemata, tõusvalt tasa kaasa jalutab
ma olen proovinud talt küsida
kas selgitus tal mõttes
või mõni sihtpaik, peidus tõde
mis jalutut rinda tantsitab
see mure ehk on tunne
ühe paratamatuse maitse
nagu oksa murdumine mil astund peal
ei pääse ju teel selleta
ja see jalutuskäik ei ole olnud üksik
vaid kahekõne jumalaga
ent siiski veel ootan vastust
et kuhu oleme minemas
