viis tundi

pime öö istumas neil kuklal

laseb vaadata peegelpilti

kuldkumas aknal

 viisi tunti

lapsepõlves, omal nahal

praegugi, kui vaatan ennast

vihmapisar klaasil tuumaks


vist tuldi

või vähemalt nõnda kõlab

keegi hüüdis "oled seal?" ja keha vastab

ent mõtted pole kohal


vihm trummiks

hakanud on mu meelte kojas

kas tõesti jäin vaatama end viieks tunniks

vähemalt on nüüd milletki rääkida hea

2. november, "Tasuta"

ma olen nii rikas mul on kõik ja mitte midagi veelgi enam juurde lisab kui ei ole sedagi eilegi sain jälle juurde rohkem kui ma küsisin oma ...