Ma olen nähtav nähtamatuses.
Kannan varrukas öeldud sõnu.
Ütlemata ilu.
Kõikudes unenägude lävel,
tervitades meeltesegadust ja trotsi.
Ma lendlen keset otsatut,
veel taevast sinisem ookean.
Lennates otsin, peegeldust
ses unenäos leida on võimatu.
Võiks ju unistada uppumisest kõrbes.
Meeletuses vaid sind näen ja kuulen.
Ütle siis mulle, et kes ma selline olen.
Olen ma lind või pegasus,
Kas üldse olen.
Sind ma tean.
Oled mul alati silmapiiril.
Su hääl mind uinutab ja esimesena äratab,
rebides mul tiivad unenäos
ja andes uued.
Ja sa näitad mulle, et olen päris.
Ma peegeldan tegelikkust.
-
Jäätis on tõsiselt hea sõber. Ta on alati olemas ning on kohutavalt hea lohutaja! Ning ma olen uhke oma sõbra nime üle, milleks on Vau!, ses... -
vastik on hommikul ärgata kui rõõmu peab välja mõtlema tahaks kõigile karjuda ''no nahhui'' ja ragistada sõrmeluid ...
-
ma olen nii rikas mul on kõik ja mitte midagi veelgi enam juurde lisab kui ei ole sedagi eilegi sain jälle juurde rohkem kui ma küsisin oma ...