Muretu meel kuulub lapsele,
taevakarva süütu silmadele,
ent mõni hing ei kasvagi suureks
olles juba sündides teistest suurem.
Valuta hing ei tuku valges,
videvikus suleb maailmale oma palge,
ei anneta oma mure õhtule..
õhtu on tema südamele veel helde.
Vanaduse lõnga noorus harutab,
raskelt elamist harjutab.
Ent kes jääb kandma siidkerget õnne?
Elu on lihtne sellele, kes ei mõtle.
-Aitäh, Karl Martin Tabur
