õnnest immutatud hea

üksinda olles pea ei valuta
kuid üksindusel süda puperdab
ma ei otsi kohta, kuhu mõtteid peita
sest teiega on niigi soe, õnnest immutatud hea

hirmud ei lenda enam kõrgelt
nad on siin samas, mu peopesal
vahel ka selja taga, hundina kuklasse hingamas
hunt on valge, kihvad ihuvad

ent mul on ka kaks ustavat
koeramoodi sõpra, külg külje kõrval
ootavad koos minuga, hundile kolpa lõrisevad
jah, vahel kardan, vahel lõrisen koos nendega

ja vahel ei taha ma midagi kuulda,
istun seina vastas, vaatan endast mööda
ent siis tulevadki koerad, annavad sooja
kahju ainult, et nad ise ei tea
et nemad ongi õnnest läbiimbuvalt head

2. november, "Tasuta"

ma olen nii rikas mul on kõik ja mitte midagi veelgi enam juurde lisab kui ei ole sedagi eilegi sain jälle juurde rohkem kui ma küsisin oma ...