keegelmaastik

Loen hetkel korraga nii Kalju Lepiku, Artur Alliksaare kui ka Mats Traadi luulet. Sobib praegu hästi, läheb meeleoluga kokku. Akna taga sajab ka vihma ning õhtu on vaikne.
Mul on hea olla, mitte ainult praeguses hetkes, vaid üldiselt. Hea on õnnelik olla.
Luulelaine on aga suur ning uhub mu minema.

*

Ma pelgan vett ning peeglit
sest otsa vaadata ma ei saa
ei endale ega teistele
sest vaadates unest tegelikkus saab

ma pelgan neid kes unetult karjuvad
ning pilve peale kuidagi ei saa
sest neil hinges on halvatus
mis aeglases ajatus
neid rongi ette veab

ma pelgan verd ning kõrgust
sest elu veel kaotada ei saa
kuid unedes kaotades valvsust
ma kardan näha tõelisust

*
Lähen nüüd lõpematut und unelema

"Kõik elu on ainult uni
me magame hommikuni."  -Kalju Lepik

2. november, "Tasuta"

ma olen nii rikas mul on kõik ja mitte midagi veelgi enam juurde lisab kui ei ole sedagi eilegi sain jälle juurde rohkem kui ma küsisin oma ...