Do you believe in life after love?
Armastusest olen ma ilmselt liiga palju juba kirjutanud, kuid seda sõna äärmiselt vähe kasutanud. Ju mul on mingi alateadlik limiit kuskil tuksumas. Aga kas pole siis nõnda, et elu justkui lõppeb koos armastuse otsasaamisega. Või pole nii? Ma ei tea, tulge ja rääkige mulle.
Ma arvan, et kui armastada kaua, muutub see koduks, kodukohaks. Kõik oleks lõpuks tuttav, südamele lähedane. Seda kõike kaotades lahkutakse ning kui kunagi peaks keegi tagasi tulema, pole enam need kodutänavad sellised nagu neid mäletatakse. Kodu on kadunud ning jääb vaid lootus, et kunagi leitakse uus.
Armastus võiks ka seljakotti mahtuda. Ma kannaks seda kaasas ilma, et peaksin selle ärakadumise pärast muretsema. Muidugi, kui keegi juhuslikult mu kotti ära ei varasta.. Palun, ärge tehke seda.
Blogis olevaid postitusi pole lubatud kopeerida, esitada ega jagada ilma autori loata. © Elsa Högren (Nagel)
2. november, "Tasuta"
ma olen nii rikas mul on kõik ja mitte midagi veelgi enam juurde lisab kui ei ole sedagi eilegi sain jälle juurde rohkem kui ma küsisin oma ...
-
Jäätis on tõsiselt hea sõber. Ta on alati olemas ning on kohutavalt hea lohutaja! Ning ma olen uhke oma sõbra nime üle, milleks on Vau!, ses...
-
vastik on hommikul ärgata kui rõõmu peab välja mõtlema tahaks kõigile karjuda ''no nahhui'' ja ragistada sõrmeluid ...
-
ma olen nii rikas mul on kõik ja mitte midagi veelgi enam juurde lisab kui ei ole sedagi eilegi sain jälle juurde rohkem kui ma küsisin oma ...