Aga me ei vajagi midagi muud

kui oleme vaid sina ja mina

sest okkad me kätel

hoiavad kõik nõnda halva eemal

Sa vaigistasid mu valu

kui lehed langesid hilissügise tuulega

puhkusid selle nõnda õrnalt eemale

Nõnda olen ka mina sinu

mina sinu ja sina minu valuvaigistav hing

Võid veelkord sõrmi vedada mööda mu keha

ajada taga soolaseid pisaraid

mis sõitsid alla kurbade silmade mäest

Hoo võid neil peatada ja mind soojas hoida

ning siis ma ei sõida enam mägedest alla

vaid jooksen igavikku koos sinuga

sest me ei vajagi midagi muud

kui oleme vaid sina ja mina

elsa