Elzar käis täna koduta loomade varjupaigas ning sai päikesega vist vastu pead! Kohutavalt halb on igatahes olla, pea tahaks maha lõigata. Aga varjupaigas oli tore, need kiisud ja kutsud....
Aga oomaigaad, homme on viimane koolipäev ja misasja nagu, meil on neli esimest tundi - pole normaalne! Jee me lähme teil kekasse või soome keelde..
Aga homme on aktus ka ning Elsakene on koos Karliga aktusejuhid. Suht kriip on, pealegi pean esinema ka. Kuid kui mõelda, mis juhtub pärast seda, kukub mul lihtsalt õnnest, ootusärevusest, üllatusest, veelkord rõõmust suu lahti. Mulle ei mahu pähe, et suvi algab. See on nii ulme!!! See aasta olnud ka üldse nii ulme. Nii palju häid inimesi on mu ellu tulnud ning ma olen palju õnnelikum kui vanasti. Mu maailmavaade on muutnud ning ma tunnen ennast paremini. Kogu maailm tundub palju parem paik olevat. Ma lihtsalt tänan iseennast, mind ümbritsevaid inimesi ja oma elu, et kõik niiviisi läinud on. Ma lihtsalt ei kujutaks oma elu praegu Räpinas ette. Ma oleksin lihtsalt peast soe vms..
Armastan seda, et siia tulin. Armastan elu!
Elsa
