2. november, "Tasuta"

ma olen nii rikas
mul on kõik ja mitte midagi
veelgi enam juurde lisab
kui ei ole sedagi

eilegi sain jälle juurde
rohkem kui ma küsisin
oma varandust ma suudlen
olles kestev, püsiv

ma ei ole vaene
mul on kõik ja enamgi
puuduses ei kaeble
sest tähtsaim tasuta ju ongi

1. november

Ta näeb vaid mõistuse selgeid jooni,
kus jumalad virvendavad kui lapse unenäod.
Ta mõõdab usku loogika hoovis,
lastes ilmutustel olla kui vaikides kukkuvad käod.
Ent ime ei peitu faktides või skeemis,
püha sosistab inimese sees, salaja.
Aukartust ei saa uurida mikroskoobis,
seal, kus teadus vaikib, lootus püsib ainsana.

Kas kõik veendumus on vaid illusioon
ja mõte sünnib aatomitest, külmast tühjusest?
Mida ta nimetab petlikuks, paljudele koduks on
hinge kallistus, igaviku sädemes.
Las ta arutleb, provotseerib, vaielda võib-
kuid usk jääb ellu südames, 
sinna ta silmaga ei näe.

*Mõjutatuna Richard Dawkinsi "Luul Jumalast" raamatust.
November on kirjutamise kuu, igal päeval üks kirjutamisülesanne.
1. Vali autor(elus või surnud), kelle vadetega sa ei nõustu ning pane luuletusse kirja kõik, mis sul talle öelda on. 

 elu elamisega ei kulu vaid ilusamaks muutub tundes tundeid ning tundmatuidki veel

kui hunt su poole ulun

vaid sinusse see puutub

elu, armastan su ilmeid

vabadust, mu südame paralleel

Sosistatud sõnad

ma tunnen su eilseid mõtteid
kui voodisse lähen ihuväel
on jätnud need koha vabaks
teki all minu kõrval

mu pea on kordades raskem
ja nägu padjavahtu upub
selle vaikus on täna lahkem
kui eilsed sosistatud sõnad